Autolaen või autoliising: kuidas arvutada auto tegelikku kogukulu?

Auto ostmisel vaadatakse esimesena enamasti müügihinda ja kuumakset. Tegelikult ei näita kumbki neist veel seda, kui palju auto omamine lõpuks maksma läheb. Kaks sama hinnaga autot võivad viie aasta jooksul kujuneda rahaliselt väga erinevaks valikuks ning ka autolaenu ja liisingu puhul võivad esmapilgul sarnased kuumaksed peita üsna erinevat kogukulu.

Seetõttu tasub enne finantseerimisviisi valimist vaadata autoga seotud kulusid tervikuna. Allpool selgitame lähemalt mõnda peamist aspekti, mida tuleks arvestada enne, kui langetad autolaenuotsuse.

Kuumakse ei näita auto tegelikku hinda

Autot finantseerides on lihtne keskenduda üksnes laenu kuumaksele. Kuumakse suurus sõltub aga mitmest tegurist: auto hinnast, sissemaksest, lepingu pikkusest, intressist ning liisingu puhul ka võimalikust jääkväärtusest. ​​Mida pikemaks perioodiks kohustus võtta, seda väiksemaks võib muutuda igakuine makse. Samal ajal kasvab aga sageli finantseerimise kogukulu, sest intressi makstakse kauem.

Näiteks võib 15 000 euro suuruse auto puhul viieaastane finantseerimine tunduda kuumakse järgi märksa mugavam kui kolmeaastane leping. See ei tähenda siiski, et pikem periood oleks odavam. Kogukulu arvutamiseks tuleks kõik lepingu jooksul tehtavad maksed kokku liita ja võrrelda neid auto esialgse ostuhinnaga.

Autolaenu kaaludes tasub seetõttu võrrelda erinevaid autolaenu pakkumisi mitte üksnes kuumakse, vaid eelkõige krediidi kogukulu, intressimäära, krediidi kulukuse määra, lepingutasu ja ennetähtaegse tagastamise tingimuste järgi.

Sama põhimõte kehtib liisingu puhul. Sobiva autoliisingu leidmine tähendab enamat kui kõige väiksema kuumakse otsimist: võrrelda tuleb ka sissemakse suurust, jääkväärtust, lepingu lõpus tehtavat võimalikku väljaostumakset ning muid lepinguga kaasnevaid kulusid.

Kuidas arvutada finantseerimise kogukulu?

Autolaenu või -liisingu taotlemisel tuleb mõelda hoolikalt kogukulule, mis võib laenukohustusega tekkida. Arvesse võiks võtta vähemalt järgmisi kulusid:

• auto ostuhind;

• sissemakse;

• kõik igakuised laenu- või liisingumaksed;

• lepingutasu;

• muud finantseerimisega seotud tasud;

• liisingu puhul võimalik jääkväärtus või väljaostumakse;

• finantseerimisega kohustuslikult kaasneva kindlustuse kulu.

Näiteks kui 20 000 euro suuruse auto ostmisel tehakse 4000 euro suurune sissemakse ning ülejäänud summa tasutakse viie aasta jooksul, ei ole auto tegelik maksumus enam ainult 20 000 eurot.

Kui kõigi kuumaksete, intresside ja lepingutasude summa on näiteks 18 500 eurot, tuleb sellele lisada esialgne 4000-eurone sissemakse. Sellisel juhul on finantseerimise kaudu auto soetamise kogukulu 22 500 eurot juba enne kindlustuse, hoolduse või kütuse arvestamist.

Just selline arvutus aitab võrrelda kahte pakkumist, mille kuumaksed võivad olla peaaegu identsed, kuid mille lõplik maksumus erineb märgatavalt. Samuti võib ainuüksi sissemakse ise muuta kogu arvutust – on suur vahe sellel, kas saad osta auto 100%-selt laenu eest või pead veel omalt poolt välja käima sissemaksesumma.

Auto väärtuse langus on sageli üks suurimaid kulusid

Auto kulude arvutamisel jäetakse väärtuse langus sageli tähelepanuta, sest seda ei maksta iga kuu eraldi arvena. Tegelikult võib see olla üks suurimaid auto omamisega seotud kulusid.

Kui auto ostetakse 25 000 euro eest ja müüakse viie aasta pärast 14 000 euroga, on selle aja jooksul kadunud 11 000 eurot auto väärtusest. Majanduslikus mõttes tähendab see 2200 euro suurust kulu aastas.

Uuemad autod kaotavad tavaliselt esimestel kasutusaastatel väärtust kiiremini kui vanemad sõidukid. See ei tähenda, et vana auto oleks alati odavam, sest suurem remondi- ja hooldusvajadus võib osa hinnavahest kiiresti ära süüa.

Seetõttu tasub auto kogukulu hinnates vaadata korraga nii amortisatsiooni kui ka eeldatavaid remondikulusid. Mõnikord võib veidi kallim, kuid töökindlam auto olla mitme aasta peale odavam kui soodsa ostuhinnaga sõiduk, mis vajab sagedasi remonte. Samas aga ei tasu ka näiteks vähekasutatud sõidukeid kohe peast pühkida: vahel võib hästi hoitud kasutatud auto olla pikas perspektiivis soodsam kui tuttuus liisitud sõiduk, eriti kui vanem auto suudab oma väärtust hästi hoida.

Hooldus, remont ja rehvid võivad muuta odava auto kalliks

Auto ostuhind annab üsna vähe infot selle kohta, kui kallis on sõidukit tegelikult ülal pidada. Hoolduskulude hindamisel tasub arvesse võtta näiteks korralisi hooldusi, õli- ja filtrivahetusi, pidureid, rehve, aku vahetust ning suuremaid remonttöid.

Kasutatud auto puhul võib olla mõistlik vaadata konkreetse mudeli teadaolevaid tüüpvigu. Mõnel autol on kallid varuosad, teisel keerukas vedrustus või jõuülekanne, mille remont võib ulatuda tuhandetesse eurodesse.

Liisinguga ostetakse sagedamini uuemaid sõidukeid, mille suuremaid remonttöid võib esimestel aastatel olla vähem. Samas kaasneb uuema autoga tavaliselt kõrgem ostuhind, suurem väärtuse langus ja kallim kindlustus.

Vanema autoga võib olukord olla vastupidine: ostuhind ja amortisatsioon on väiksemad, kuid remondikulu ebakindlam. Siiski ei tasu jällegi aga vanemate autode puhul automaatselt arvata, et remondikulud võivad olla suured. Paljudel hästi hooldatud vanematel sõidukitel tuleb regulaarselt teha eelkõige tüüpilisi hooldustöid, mida tuleb samamoodi teha ka liisitud sõidukitel – rehvid ja piduriklotsid kuluvad igal autol. Sestap ei tasu arvata, et tuttuus liisinguauto on alati parem valik.

Kõige odavam finantseerimine ei tähenda alati kõige odavamat autot

Auto valimisel tasub finantseerimisotsust ja sõiduki enda kulusid vaadata ühe tervikuna. Hea intressiga finantseeritud kallis auto võib endiselt olla märksa kulukam kui veidi kõrgema intressiga ostetud odavam sõiduk. Samuti võib väike kuumakse muutuda kalliks, kui sellega kaasneb pikk leping, suur jääkväärtus või kõrge kindlustusmakse.

Seetõttu võiks enne lepingu sõlmimist koostada vähemalt lihtsa viie aasta eelarve. Sinna tasub panna kõik teadaolevad maksed ning jätta eraldi puhver remondi ja ootamatute kulude jaoks. Selline arvutus ei anna küll sentide täpsusega tulevikupilti, kuid aitab vältida olukorda, kus auto tundub ostuhetkel taskukohane ja muutub hiljem igakuiseks rahaliseks koormaks.

Lõppkokkuvõttes on autolaenu ja autoliisingu võrdlemisel kõige olulisem mitte see, milline pakkumine näeb reklaamis odavam välja, vaid see, kui palju auto kasutamine kogu planeeritud omamisperioodi jooksul päriselt maksma läheb.